Thursday, August 14, 2014

Minu esimesed kristallid

 

Tahtsin minna laupäeval pärast tööd Loitsukellerisse kristalle ostma. Kui ma poe ette jõudsin, oli uks küll avatud, aga lint ees. Uurisin ukselt poe avamisaegu ja selgus, et jäin pool tundi hiljaks. Järgmisel tööpäeval oli mul halb enesetunne, kurgus pitsitas (nagu oleks õun kurku kinni jäänud), tuju oli halb. Kõndisin Loitsukelleri poole, aga poolel teel mõtlesin ümber ja otsustasin otse koju sõita. Kuna valgusfooris põles punane tuli, keerasin kõrvaltänavasse, et teistkaudu minna ja lõpuks jõudsin ikkagi Loitsukellerisse välja! Ju siis pidin sel päeval sinna jõudma. 

Uurisin sealseid kive (valik oli tõepoolest lai) ja üritasin endale sobivad kivid välja valida. Võtsin kivi kätte, vaatasin, tunnetasin ja sain aru, kas see oli "minu" kivi. Lõpuks ostsin akvamariini, ametüsti, amasoniidi, kaltsiidi ja Lapis Lazuli ehk lasuriidi. Ning veel ühe suurema ametüsti-kamaka. 

Õhtul panin kivid aknalauale, taevas paistis just täiskuu ning puhastasin/laadisin kivid energiat täis. Ööseks panin suure ametüsti kummuti peale ning teised viis kivi padja alla. Päeval kannan väiksemaid kive endaga kaasas ning loen vastavat kirjandust, et neid paremini tundma õppida. Nädala pärast ostsin veel juurde  roosa kvartsi, tsitriini, krüsokolla ja kuukivi, niisiis on minu kristallipere kasvanud.  



Loe kivide kohta lähemalt: 

Saturday, July 26, 2014

Minu uus lemmikloom: kärbsepüünis!


Olen aastaid endale igatsenud kärbsepüünist. Kes ei ole kursis, siis tegu on taimega, mis sööb putukaid :) Otsisin ja otsisin, aga mitte kusagilt ei leidnud. Täna läksin Bauhausi laminaati ostma, möödusin lilleosakonnast ja kogemata jäi pilk pidama ühel väikesel lillepotil. Lillepotis kasvas kärbsepüünis ning naeratas mulle oma avatud suuga. Ostsin siis lillekese ära ja olen põnevil. Kärbestega muret ei ole, suvel on aknad lahti, nii et tiirutavad siin mõnuga ringi. Elame-näeme, kuidas see pirtsakas lill vastu peab.

Monday, June 9, 2014

"Kerjused" ja abivajajad


Kas teid ei aja närvi need nn "kerjused"? Ühed on kõverikud, kõnnivad jalad risti all, nina vaat et maad puudutamas; teised kingivad sulle tasuta lille ja siis jooksevad järgi ning nõuavad paar eurot; kolmandad koguvad allkirju "heategevuse jaoks"; neljandad mängivad trammis lühikese palakese karmoškal ning suruvad sulle topsi nina alla...  

Hiljuti kirjutati Õhtulehes, kuidas üks kerjav "poiss" osutus 22-aastaseks naiseks. Ja kerjav naine osutus meheks. Pean tunnistama, et kui kerjavat last trepil istumas nägin, siis hakkas mul temast kahju. Viskasin talle topsi sisse 2 eurot - las laps ostab omale süüa. Aga kui kolleegid hiljem sedasama "poissi" nägid, jooksis ta mündikott käes ning näitas inimestele keelt. Nädalate möödudes läks ta aina ülbemaks ning kui tema topsist külma kõhuga mööda mindi, siis pomises midagi kurja selja taga. Tuleb välja, et tegu on hoopiski tüdrukuga, aga kui vanaga... Kes seda teab!  

Mul ei ole midagi heategevuse ja abistamise vastu. Olen vabatahtlikuna töötanud umbes 7-8 aastat, tegelesin suurperede lastega. Panustasin rõõmuga oma aega ja raha, sest teadsin, et nad tõesti vajavad abi. Hiljem kirjutasin neile mõeldes lausa mitu projekti ning sain rahastuse. Tänu sellele saime paremad vahendid, käisime kord kuus erinevates muuseumides ning vahel sain nad isegi välja sööma viia.  Aga need tõmmud "kerjused", kes on siia tulnud Bulgaariast või Rumeeniast, ei ole mitte abivajajad, vaid petturid. Nii et ettevaatust - ärge laske end ära kasutada! 


Eile kõndis Viru keskuse kandis naisterahvas, kes vaatas igale naisele silma ja lausus: "Ma näen, et sa oled hea tüdruk! Sul on hea süda, hea hing. Anna mulle 1 euro!" Ei andnud.  


Hiljuti käisin kolleegiga vanalinnas jalutamas ja nägin linnamüüri orva all üht kodutut onukest magamas. Mu süda murdus. Ta oli endale külje alla tassinud pappkastid ja kile, padjaks oli tal pudeleid täis kilekott ning tekiks papp. Ja ta meenutas mulle minu vanaisa! (habeme pärast). Ma lihtsalt PIDIN talle raha andma. Läksin vaikselt magava onukese juurde, panin talle viieeurose küünarnuki alla ning lahkusin. Loodan, et ta oli ärgates üllatunud ja õnnelik. Ja mul ükskõik, mida ta selle raha eest ostab! Loodan, et süüa, aga kui viina, siis mis siis! Aga vot sulidele ei anna enam senti ka mitte. 

Friday, May 16, 2014

Kodu Kirbukas

Telliskivi kirbuturul olen nüüdseks müümas käinud umbes 3 aastat. Mitte igal laupäeval muidugi, aga umbes 2-3 kuu tagant koguneb jälle hunnik asju, mida ma siis kirbukal müün. Kes ei ole Telliskivi kirbuturuga eriti hästi kursis (või pole sellest kuulnudki), siis veidi lisainfot: Telliskivi kirbuturg toimub peaaegu igal laupäeval, 10.00-15.00 Telliskivi 60 a territooriumil. Kes soovib müüma minna, siis laua maksumuseks on 10 eurot. Müüjaid on turul väga palju, aga ostjaid veel rohkem. Müüakse tõesti KÕIKE! Suvehooajal toimub müük õues, talvisel ajal siseruumis.



Aga mitte sellest kirbukast ei tahtnud ma rääkida. Hiljuti avati üks uus koht - Kodu Kirbukas (Sõle 3, "Lille" trollipeatus, Mc Donaldsi taga). Seal on siis veidi teine süsteem - nemad müüvad sinu kauba ise! Müügiperioodi pikkus sõltub müüjast, boksi saab rentida üheks, kaheks, kolmeks või neljaks nädalaks. Esimene nädal maksab 19 eurot, teine, kolmas ja neljas nädal 15 eurot. Kui maksta korraga kuu eest, siis tuleb hind veidi soodsam. "Boks" tähendab siis stanget ja nelja riiulit.

Igale esemele tuleb kleepida silt, sildile eseme hind ja boksi number. Pärast müügiperioodi lõppu tuleb viia müümata kaup koju ning kasseerida müügitulu :) Kaupa võib alati juurde tuua, nii et kui riiulid hõredaks jäävad, siis võib kodus veel kappe-sahtleid tuulutada ja julgelt asju juurde tassida. Tasuks arvestada, et ootejärjekord on küllaltki pikk! Ennast järjekorda pannes ennustati, et müügikoht vabaneb kahe-kolme nädala pärast, aga ootasin 5 nädalat.

Selline koht siis: 



Negatiivsest poolest siis ka. Alati on võimalus, et asi lõhutakse või varastatakse ära. Alati on võimalus, et teie kaup satub võõrale lauale ja läheb mööda poodi rändama. Teie arvate, et asi osteti ära, aga see vedeleb kuskil võõral laual. Seega on oht, et kui te lähete viimasel päeval kaubale järgi, siis võivad osad asjad vabalt poodi jääda. Tulu nende eest saab teie koha järgmine omanik, sest teiega on leping lõpetatud. Siit soovitus - kammige pood paar päeva enne lepingu lõpetamist korralikult läbi ja kraapige enda asjad kokku. 

Minulgi läksid mõned asjad kaduma. Kui ma lepingut lõpetamas käisin, siis palusin neid silte, mis mu toodetel olid ja mille järgi arvestust (müüdud asjade kohta) peeti. Kodus silte lapates selgus, et mõned asjad olid kotist puudu, aga silte nende kohta ei olnud (ehk siis raha nende esemete eest ei saanud). Pudi-padist on mul ükskõik, aga näiteks uued šampusepokaalid (hinnaks 10 eurot) ja kõrvaklapid põhjustasid veidi südamevalu küll. Andsin samal päeval juhtunust teada, müüja lubas asja uurida ning tagasi helistada. Paari päeva pärast helistasin ise tagasi, vastas teine müüja, nii et tuli kogu jutt uuesti ära rääkida. Lubati asjaga tegeleda. Kolme-nelja päeva pärast tegin kolmanda kõne. Jälle uus inimene toru otsas - seekord meesterahvas! Sama jutt, samad lubadused. Kui ma sinna neljandat korda helistasin (lepingu lõpetamisest oli 11 päeva) ning juba neljanda müüja otsa sattusin, kadus igasugune lootus!

Nii palju sain targemaks, et kõrvaklapid olid tõepoolest poes olemas. Nimelt võeti need minu laualt ära, pildistati FB lehe tarvis, kuid minu lauale tagasi ei toodud (asetati hoopis kassas olevasse vitriini). Kui ma lepingu lõpetasin, siis jäidki kõrvaklapid sinna.  Laua rentisin 3 nädalaks. Mulle maksti välja 96 eurot, renditasu maksin 49 eurot. Seega oli puhaskasum  47 eurot. Sealt tuleks aga maha arvata 10 eurot šampusepokaalide eest, mis on hetke seisuga ikka kadunud. 

Thursday, May 15, 2014

Ühe riidekapi saaga



Järgnev lugu on hoiatuseks neile, kes soovivad tellida mööblit Marko Toomik´u käest (withwood.eu, Massiivmööbel).

Friday, April 11, 2014

Seiklus Kalev Spas (ehk mida teha, kui teenindav personal ei tea, kuhu sa minema peaksid)

Ärkasin hiljuti ebamugava kaelavaluga. Mul oli juba mitu päeva kogunenud mingi pinge kaela ja valu muutus aina piinavamaks. Kuna mul oli rahakotis kingituseks saadud  Kalev Spa kinkekaart, siis otsustasin selle ära kasutada. Pakett sisaldas 1,5 tundi ujumist, 1 h klassikalist massaaži ning kerget einet.

Saabusin Kalev Spa-sse kell 10.00. Jalutasin rõõmsalt uksest sisse ja ulatasin kinkekaardi. Kassas olid kaks tütarlast, kes jäid segaduses kinkekaarti vaatama. Lõpuks öeldi mulle, et neil ei ole mulle sobivat käepaela anda ning pealegi toimub toitlustus hotelli poolel. Selle jutuga saadeti mind siis hotelli.

Jalutasin uksest välja, kõndisin ümber nurga ning sisenesin hotelli. Esitasin seal kinkekaardi ning selgitasin olukorda. Seepeale teatati, et olen vales kohas. Sissepääs toimuvat siiski ujula kaudu. Administraator helistas ujulasse, andis neiukestele teada, et nad mulle 2,5-tunnise käepaela väljastaksid ning mind enda poolel ka toitlustaksid. Selle infoga saadeti mind uuesti ujulasse.

Tol hetkel oli juba soov külaskäik tühistada, aga massööri juurde oli aeg alles 1,5 tunni pärast. Seega kõmpisin tagasi ujulasse, kus mulle lõpuks väljastati käepael, kuid toitlustuse koha pealt ei osatud midagi öelda. Ujusin oma 1,5 tundi ära ja läksin massaaži. Massaaž oli ootamist väärt, kiitus massöörile (Ester). Pärast massaaži jäi muidugi paketi hinna sees olev eine ära – keegi ei osanud mind õigesse kohta suunata!

Imelik on see, et samasugust paketti oli paar nädalat tagasi nautinud ka minu kolleeg (kellel toitlustusega või ujulasse sisse pääsemisega mingeid probleeme ei olnud). Ei tea, milles siis seekord asi oli.

Saturday, February 22, 2014

"Tort isamaale 2014"


Sellel aastal otsustasin osaleda Nami-Nami võistlusel "Tort isamaale". Mõtteid keerles peas oi-oi kui palju, aga kõigist nendest ideedest tuli kokku panna üksainus tort. Lõpuks kulges kõik kuidagi omasoodu ja sündis lihtne ja tagasihoidlik juustukook "Rukkilill".

Põhi:
Kaalusin pikalt küpsisepõhja ning muretaigna vahel ning seekord valisin viimase. Küpsetasin põhja umbes 15 minutit ning lasin sel jahtuda.

Kook:
Koogi sisse läks suur Farmi toorjuust, suur vahukoor, Vilma kakaopulber, veidi hapukoort, želatiin, suhkur, kaneel. Segasin kõik omavahel ära ning valasin põhja peale.

Kaunistuseks:
Segasin kokku tuhksuhkru ja jahvatatud kaneeli ning tegin šablooni abil rukkililled. Hoidsin külmikus üleöö.


Friday, February 14, 2014

Ilusat valentinipäeva!

Siin siis mõned ideed, mida oma sõpradele või armsamale Valentinipäevaks pakkuda! 

Küpsised šokolaadiga
Moorapallid
Muffinid
Muffinid 
Martsipanipallikesed
(enda fotot hetkel ei leia, kasutan internetist leitud pilti: maasikad šokolaadis) 

Sunday, January 26, 2014

Tallinna Kammerteater - minu uus lemmik!


Kalamajas (Vabriku 12) avati hiljuti üks hästi mõnus, hubane ja armas teater - Tallinna Kammerteater. Käisin vaatamas "Sinised kilesussid jalas" ja see oli lihtsalt suurepärane! Indrek Taalmaa kehastas (kordamööda) kuut erinevat isikut - kolme meest ja kolme naist, kellest igaühel oli rääkida enda lugu. 

Iga tegelase jutust koorus välja tema suhe rahaga - kellel oli seda liiga vähe, kellel (liiga?) palju, kes ei vajanud seda üldse. No näiteks - ühe kirikutegelase jaoks oli matusetalituse läbiviimise eest saadud 50 eurot nii tühine summa, et ta ostis selle eest oma välisuksele koputi, sest mis selle peenrahaga muud ikka teha. Teine karakter oli aga sunnitud iga kuu eelarve koostama, et omadega välja tulla ning iga pisemgi lisakulutus lõi eelarve täiesti sassi ja naist tabas järjekordne närvivapustus - tuli koostada uus eelarve! Samas, kolmanda tegelaskuju näite varal võis endalt küsida, et kas raha ongi üldse tarvis? Tema oli suutnud ilma rahata (vaid seljakott seljas ja pidevalt rase olev sõbranna kaasas) tervele maailmale tiiru peale teha! 

Kõik ümberkehastumised toimusid otse vaataja ees, laval. Mehest sai naine ning naisest jälle mees grimmeerija-kostümeerija abiga umbes paarikümne sekundiga. Parukas pähe, sukad jalga, meik ja valmis! Seejärel pintsak, vuntsid, prillid ning uus tegelane ärkas ellu otse vaataja silme ees! Oli hetki, mil asi kiskus laval nii naljakaks, et saal ei suutnud naermist lõpetada. Ja eks see nakatas näitlejatki, kes pidi end mitmel korral koguma, et tükiga edasi minna. Üllatusena suutis tänulik publik välja plaksutada boonusetteaste, aga see jäägu saladuseks :) 




Sunday, January 12, 2014

Titanicu näitus


15.nov 2013 - 31.märts 2014 on võimalik külastada Lennusadamas näitust "TITANIC: lugu, leiud, legendid".  Pileti hind on küll üsna krõbe - 14 eurot, aga see hõlmab nii Lennusadamat kui Titanicu näitust. Iga külastaja saab pardakaardi, kus on ära toodud ühe Titanicu reisija andmed - nimi, vanus, kajutiklass, reisisihtkoht ning -eesmärk. Näitusel on ühes ruumis üleval nimekiri, kus on hukkunute ning ellujäänute nimed - selle abil saab kontrollida, kas reisija jäi ellu või mitte. Titanicu pardal oli umbes 1200 reisijat: esimese klassi reisijaid 325, teise klassi reisijaid 285 ja kolmanda klassi reisijaid 706. Lisaks meeskond (umbes 885 inimest). 2200-st pardal olnud inimesest jäi ellu umbes 700.