Monday, October 26, 2015

Leiud Stockholmi kirbukatelt

Kui nüüd päris täpne olla, siis ma ei käinud mitte mööda kirbukaid, vaid piilusin erinevatesse uuskasutuskeskustesse. Neid on Stockholmi kesklinnas üsna mitu, mõni pood suurem, mõni väiksem. Müüakse seal absoluutselt kõike - mööblit, kodukaupa, riideid, raamatuid, mänguasju, tehnikat, jne! Kusjuures hinnad on odavamad kui Eesti uuskasutuskeskuses. Nagu ikka - esimese asjana piilusin kohe mööbliosakonda, sest kui sisustada kodu skandinaaviastiilis, siis oleks üsna tark Rootsi poodidele pilk peale visata. 

Mis seekord silma jäi? 

Sunday, October 11, 2015

Sõnumid lasnamäelt

Sõnum pettunud valijalt

Sõnum lasnamäe taimetoitlaselt

Joodiku unelm

Tüüpiline armastusavaldus

?

Sõnum Säästumarketi külastajale

Taaskasutamise ehe näide

Aukude lappimiseks ei ole jälle raha eraldatud... 

Kui prügiveo firmal on tihe graafik...

... ja sinu juurde ei jõuta juba nädal aega

Puhkenurgake rõdude all

 Parkimine lasnamäe moodi

Ei ole viisakas teiste ees musta pesu pesta?
Kui pesu kuivatamiseks ei jagu kodus radiaatoreid,
saab ju ära kasutada trepikojas oleva...

... ja homme jälle! 


NB! Postitus ei ole mõeldud lasnamäe(laste) halvustamiseks! 

Sunday, October 4, 2015

Ripsmetušis kohutavalt pettunud...


Taaskord "vinguv" postitus. Ostsin prooviks kaks Maybelline´i ripsmetušši (kaks, sest oli suure allahindlusega - muidu 10 eurot/tk, nüüd 5.-). Olin sellega alguses väga rahul, tihendas ja pikendas ja kõik oli super. Kui olin seda kuu aega kasutanud, siis murdus tuši kummist otsik lihtsalt ära! Tuub oli veel täis, aga kasutada enam ei saanud. Võtsin siis teise ripsmetuši kasutusse ja sain seda kasutada heal juhul 2-3 kuud ning juhtus täpselt sama asi! Mis toimub? 

Wednesday, September 30, 2015

Sügisele vastu: kaneeliga kehakoorija


Vaja läheb: 

3 osa suhkrut 
2 osa oliiviõli 
veidi kohvipuru
1 tl kaneelipulbrit (või piparkoogimaitseainet) 
paar tilka eeterlikku õli (kaneel või piparkook) 

Tuled töölt koju. Sõrmed on külmunud, nina kui jääpurikas. Õues on pime ja külm. Vihma sajab, tuul ulub akna taga. Tõmbad endale fliisi ümber ning istud kägaras teleka ette. Rüüpad kuuma kakaod vahukommidega ning hammustad peale küpsist või piparkooki. Ikka on külm. Mis aitaks? Soe vann! 

Viska vannivette (kaneeli)vannipomm ning hõõru nahka suhkru-kaneeli kehakoorijaga. Vähe sellest, et see eemaldab kõik surnud naharakud, aga see soojendab sind nii seest kui väljast. Suhkrukoorija tegemine on äärmiselt lihtne: lihtsalt sega omavahel suhkur ja oliiviõli, seejärel lisa kaneelipulbrit (mina panin veel piparkoogimaitseainet ka), lõhnaks tilguta 5-6 tilka kaneeli eeterlikku õli (või siis piparkoogilõhnalist eeterlikku õli) ning lisa veidi kohvipuru. Sega kõik kenasti kokku, pane purki ning kasuta terviseks! 

Tuesday, September 29, 2015

Sügisele vastu: DIY huulepalsam



Kunagi ei pidanud ma üldse oluliseks, mida söön või endale peale määrin. Viimasel ajal olen aga hakanud sellele tähelepanu pöörama. Esiteks loobusin nendest brändidest, mis teevad loomkatseid. Paraku ongi nii, et kõigi nende reklaamide taga, mida telekas näeme (Fairy, Ariel, Ajax, Pampers, Blend-a-med, Oral-B, Garnier, Maybelline, Old Spice, Max Factor, Veet, Dove, L´Oreal, Palmolive, jne), peidavad end suurfirmad, mis teevad loomkatseid.

Teiseks loobusin toodetest, mis sisaldavad igasugust saasta. Algas see toiduainetest - ei mingit kunstlikku vahukoort, juustulaadset toodet, taimeõlibaasil jäätist ja nüüd üritan sama rida ajada kosmeetikatoodetega. Keedetakse kokku igasugust saasta, lisatakse juurde meeldiv lõhn ja atraktiivne pakend ning tarbija on rahul. Nüüd leian küll, et pigem olen nõus veidi rohkem maksma, aga saan vastu kvaliteetse toote. Võib aga veel odavamalt hakkama saada - teha ise! 

Eks mul on veel pikk tee minna, aga kõik algas tegelikult huulepalsamist. Talvel on huuled alati kuivad ja katki, aga poe huulepalsamid tekitavad sõltuvust. Vaatasin ühel õhtul Ringvaadet ja seal rääkis naisterahvas, et huulepalsamit võib täiesti ise teha - tuleb sulatada ja kokku segada mesilasvaha, sheavõi, kakaovõi ja õli (mandli- või avokaadoõli) ning looduslik huulepalsam ongi valmis! Soovi korral võib lisada ka veidi toiduvärvi. Proovisin järgi ja tõepoolest - ei anna poe omadega võrreldagi! Hinna poolest tuleb aga isegi odavam kui poetoode.

Monday, September 28, 2015

Sügisele vastu: vannipommid ja käsitööseebid


Otsustasin, et hakkan nüüdsest ise naturaalsetest õlidest ja rasvadest huulepalsamit ja huulemääret tegema, meisterdan vannipomme ning hakkan keetma huvitavaid käsitööseepe. Niisiis tellisin ja ostsin kokku erinevaid rasvu (kookosrasv, kakaovõi, sheavõi, mesilasvaha), õlisid (magusa mandli õli, aprikoosituuma õli, rafineerimata avokaadoõli, riitsinusõli), värve (toiduvärvid, seebivärvid), aroomiõlisid (maasikas, mango, mustikas, sidrun, lavendel) ja muidugi potsikuid ning vorme, millesse see kõik valada.

Kui ma esimest korda vannipomme tegin, siis olin üsna kindel, et asi võib metsa minna. Olin kuulnud igasuguseid hirmsaid jutte, kui raske neid teha on ja kui suur on ebaõnnestumise protsent. Minu meelest kukkusid need mul päris hästi välja, esimestelt "katsejänestelt" saabus ka väga positiivne tagasiside.  Eriti hea idee andis üks kolleeg, kes ütles, et tema teeb vannipommidega jalavanni! Proovisin järgi - pärast olid jalad ülipehmed ja -mõnusad! 


Seepi olen ka varem teinud, aga seekord otsustasin, et ei hakka seebikiviga mässama. Leidsin valmis seebimassi (öko), mis tuli lihtsalt üles sulatada, sinna sobivaid eeterlikke õlisid, värve, lisandeid ning aroomiõlisid lisada ning seep oli pärast tahenemist kasutamiseks valmis. Kui seepi päris algusest keeta, siis tuleb oodata paar kuud, kuni seepi lõpuks kasutada saab! Aga kes soovib selle teekonna ette võtta, siis praegu on õige aeg alustamiseks - jõuluks on seep valmis :) 







Friday, September 25, 2015

Nostalgialaks - "Kukekommid"


Kõik algas sellest, et minu noorima venna koolis toimus laat. Lapsed müüsid enda tehtud küpsetisi, komme, kaarte, heegeldatud meistriteoseid, jne. Minu vend (igavene maiasmokk!) ostsis vahvleid, küpsised ja kukekomme. Kommid olid väga askeetliku väimusega: hambaork + ebamäärane ringikene. Ütlesin vennale, et oskan ka selliseid komme teha. Ta tegi silmad üllatusest suureks, kuid kümne minuti pärast olid mul pulgakommid valmis. 

Kui piinab kohutav magusaisu, siis kergemat asja kui "Kukekomm" on raske välja mõelda. Suhkur tuleb madalal kuumusel sulatada, vormidesse valada ning pulk sisse torgata. Kui vorme ei ole, siis ajab asja ära küpsetuspaber või foolium ning pulga asemel võib kasutada hambaorki või võileivatikke. 

Loomulikult võib retsepti ka keerulisemaks ajada - lisada juurde vanillisuhkrut, toiduvärve, kaunistusi (väikesed värvilised pallikesed). Aga milleks lihtne asi liiga keemiliseks ajada, eksole? 


Wednesday, September 23, 2015

Dokumentaalfilm "Petis" - ühe poisi kadumise lugu


Aastal 1994 läks enda kodulinnas Texases kaduma 13-aastane Nicholas. Kuna poiss oli veidi probleemne, tülitses ema ja vennaga, siis arvati alguses, et ta jooksis kodunt ära. Ta oli seda varemgi teinud, aga tuli alati järgmisel päeval tagasi. Seekord aga mitte. Samas ei olnud põhjust arvata, et ta jooksis minema, sest ta oli päeval koju helistanud ning palunud endale järgi tulla. Kuna ema magas, siis ei tahtnud Nicholase vanem (pool)vend Jason ema üles ajada ning käskis vennal ise koju tulla. Kohale ta ei jõudnud. 

3 aastat ja 4 kuud hiljem sai pere kõne Hispaaniast, et nende poeg on üles leitud. Õde lendas Texasest kohale, kallistas enda kadunud venda ning tõi ta tagasi koju. Neli kuud elati õndsas teadmises, et kadunud poeg on tagasi tulnud, kuid see ei olnud tegelikult Nicholas. See oli hoopiski 23-aastane Interpoli poolt tagaotsitav kurjategija, pealegi hispaania-alžeeria juurtega. 

Loe edasi: 

Tuesday, September 22, 2015

Pareidolia - kui näed kõikjal nägusid


Tõenäoliselt on väga vähesed sellest terminist kuulnud, küll aga seda ise kogenud. Kas oled kunagi märganud võileival nägu? Või leidnud laest kaks täpikest, mis meenutavad silmi ning seejärel leiadki juba nina, suu ning paned suvalisest plekist lael kokku näo? Mina olen. 

Alguses räägiti, et pareidolia "vaevab" eelkõige neurootilisi inimesi, nüüd aga räägitakse, et see on inimese puhul täiesti normaalne - näha esemetes nägusid. Me suhtleme inimestega päevast päeva, vesteldes uurime nende reaktsioone ja miimikat, et selle kaudu aru saada  - on ta rõõmus? Vihane? Kurb? Minuga nõus? Me skaneerime enda silmadega pidevalt inimesi, et veenduda enda ohutuses (kui vastu tuleb kahtlane kogu, peas vihane nägu ja käes nuga, siis sa ju hoiaksid temast eemale?). Seega on meie aju programmeeritud märkama ja tuvastama nägusid ning ei tundugi veider, et kui näed kahte ringikest, nende all olevat täpikest ja seejärel kriipsu, siis tekib ajus seos näoga. Üks fakt veel - juhul, kui sa enne sellele tähelepanu ei pööranud, siis nüüd hakkad kindlasti igal pool nägusid nägema :)

 

Thursday, September 17, 2015

Ajarännak "Tallinna legendid"

Tallinna vanalinna keldrites avati hiljuti omapärane ajarännak "Tallinna legendid". Käisin seda täna lõpuks kaemas ning üritan veidi muljetada. Kõigepealt tuleb see koht üles leida. See asub küll kohe Raekoja platsi küljel, Kullassepa tänaval, aga esimese hooga kõndisin sellest kohast lihtsalt mööda. Väike vihje - otsi üles Sangla kullapood, siis oledki kohal. Roni keldrisse!  


Idee autor on Sankt Peterburist pärit ärimees, kes on sellesse projekti väidetavalt investeerinud ligi miljon eurot. Nii et kui jõuate piletikassasse, siis ilmselgelt ei saa see pilet väga odav olla. Turist maksab 20 eurot, vaesele eestlasele halastati - 14 eurot. Kui piletiraha makstud, tehakse grupist soovi korral foto (foto saab lahkudes 7 euro eest ära osta) - üks häbitu peab pea ning käed häbiposti avadest läbi panema, teisele antakse kätte kirves ning ülejäänud võivad fotol lihtsalt ilusad olla. Ja siis see algab!  


Filmimine ja pildistamine on (kahjuks) keelatud, nii et üritan meenutada, mis seal üldse toimus. Kõigepealt juhatati meid esimesse ruumi, suleti meie tagant uks, kustutati lambid ning rääkima hakkas "Saatan". Saatana hääl tuli kõlaritest ja esimese hooga meenus kohe Milka šokolaadi reklaam, sest Saatanale andis hääle Egon Nuter (kes on enda hääle kinkinud ka mitmele reklaamile). Kiidan siinkohal Egon Nuterit, kes suutis enda teksti (see tuli muidugi lindilt) niivõrd ilmekalt esitada, et lust oli kuulata. See andis tõesti ajarännakule palju juurde! 

Esimeses keldris räägiti siis Oleviste kirikust ning suunati meid seejärel "trammi". Tramm ei ole kindlasti sellele õige sõna, aga juhatati meid masinasse, mis vappus ja rappus ning kuna ekraanil näidati vastavat pilti, nagu me liiguksime aina kõrgemale ja kõrgemale, siis oligi tunne, et masin lendab varsti katusest läbi. Lõpuks jäi masin seisma (olime n.ö. jõudnud Oleviste kiriku tippu) ning meid juhatati järgmisesse keldrisse. 


Seal istus "neitsi", kes kurtis enda kurba saatust, kuidas ta ühte Tallinna torni müüriti. Kõlas kõrvulukustav karje ning liikusimegi edasi. Ees ootas järgmine karussell! Samal ajal kui Saatan katkust rääkis ning Niguliste "Surmatantsu" mainis, keerutas karussell meid kord paremale, kord vasakule. Ruum oli kottpime, ainult "Surmatantsu" luukered virvendasid ning aeg-ajalt süttisid küünlad. Kuni me keerlesime ja pöörlesime, luukered välkusid ning Carmina Burana O Fortuna ja Saatan aina valjemini kõlasid, löödi meie kõrvade juures veel gongi, nii et külmavärinad mööda selgroogu jooksid. Super! 

Inkvisitsiooniteemalises ruumis olid kõik põrandad kaetud raamatulehtedega, raamatud vedelesid põrandatel ja nurkades ning keldrit valvasid 3 mehaanilist koera, kes aeg-ajalt haukusid ning "ellu ärkasid". Hirmus vanaeit pesi meie ees põrandat ja jootis koeri, kuni Saatan inkvisitsioonist jutustas. 

Kui näki juurde jõuate, võib isegi veidi märjaks saada, aga aitab nüüd sellest tasuta reklaamist küll :) 

Mis meeldis: 
*  Tore vaheldus lõbustuspargile
*  Põnevad ideed ja huvitav lähenemine
*  Kõik lood põhinevad Tallinna legendidel 

Mis ei meeldinud: 
* Pildistaine (isegi ilma välguta) on kategooriliselt keelatud  
* Näitlejad ei valda eesti keelt. Ma ei saanud aru, kas nad olid venelased, lätlased või muulased, sest nende aktsent oli väga imelik. Igatahes näitlejate jutust suurt aru ei saanud. Õnneks olid neil väga lühikesed repliigid, nii et elab üle. 

Wednesday, September 16, 2015

Tallinna raekoda - "Kunst valitseb"



Praegu on Tallinna raekojas üleval fantastiline näitus "Kunst valitseb". Piletihind on üsnagi krõbe - 14 eurot (sooduspilet 6.-), aga arvestades, et tegu on originaalmaalidega 15-17.sajandist, siis kes raatsib - väärib kukru kergitamist küll. Üle 90-ne maali eksponeerimiseks on raekotta ehitatud vaheseinad, nii et raekoja sisemust on hetkel raske ära tunda. Näitus on avatud kahel korrusel. Harjumatu on muidugi see, et ringi siblivad turvamehed, aga eks see ole nii hindamatute teoste puhul ka arusaadav. Häid fotosid oli üsna raske teha, sest välku kasutada ei tohtinud, aga saalis oli üsna pime. 



  






Tuesday, September 15, 2015

Kuidas Kelly Hildebrandt abiellus Kelly Hildebrandtiga

Vaatasin ükspäev saadet "Facebooki vääratused", mis rääkis sellest, kuidas Facebook on inimeste elusid muutnud. On inimesi, kelle elu on läinud paremuse poole, aga ka neid, kelle elu on nüüd rikutud. Näiteks Paul Chambers (Suurbritanniast) tahtis nädala pärast pruudi juurde lennata, aga lennujaam tühistas lennu lennu järel (ilmastikuolude tõttu). Mees postitas enda FB lehele "süütu" teate, et kui lennujaam lendude tühistamist ei lõpeta, siis ta laseb selle õhku. Postitus sattus lennujaamatöötajate kõrvu ning lõpptulemus: mees mõisteti süüdi terrorismis! Selle ühe postituse põhjal. 


Nathalie Blanchard (USA-st) põdes aga sügavat depressiooni ning tervisekindlustus maksis talle iga kuu raha, kuni ta töölt eemal viibis. Arst käskis naisel reisile sõita, uute inimestega tutvuda ning elust rõõmu tunda, et depressioon seljatada. Naine sõitiski emaga reisile, postitas endast FB-sse ühe foto (kus ta on mere ääres) ning selle alusel otsustas kindlustusfirma tema rahastamise lõpetada ning nõudis eelnevalt makstud raha tagasi, sest ta olevat pettur. 

Lugu, kuidas 16-aastane Thessa (Saksamaalt) kutsus Facebooki kaudu sõpru enda sünnipäevale, leidis kõlapinda ka Eesti meedias. Thessa postitas FB-sse, et ootab õhtul sõpru sünnipäevale. Sõbrad sheerisid uudist, nende sõbrad sheerisid ka, jne, jne. Lõpuks oli tänav lällavatest sünnipäevalistest ummistunud, kutsuti politsei ning tõmmati ette tõkked. Thessa põgenes vanaema juurde ning kükitas terve õhtu seal. 

Sellest ei hakka rääkimagi, kuidas USA kongresmen Anthony Weiner (hääldus: viiner) postitas kogemata enda "viinerist" Twitterisse foto või varas postitas varastatud arvutiga ohvri Facebooki kontole endast mälestuseks foto. 

Aga nüüd siis minu blogipealkirjast ehk lõpetuseks millestki positiivsest ka. Neiu nimega Kelly Hildebrandt toksis suurest igavusest enda nime Facebooki ja leidis sealt veel ühe Kelly Hildebrandti, kes elas samuti USA-s. Ta kirjutas sellele kutile (jah, mehe nimi oli Kelly), mees lendas tema juurde, noored armusid ning abiellusid! Paraku on ka sellel lool mõru maik küljes, sest pärast kolm aastat kestnud abielu noored lahutasid. Tundub, et suhtes peab olema rohkem ühist kui ainult nimi! 

Kõige ilusam enesetapp


1.mail 1947.a. hüppas 23-aastane Evelyn McHale alla Empire State Buildingu 86-korruselt. Tema keha maandus limusiinikatusele, purustades aknad ning lömastades auto. Limusiinijuht pääses eluga tänu sellele, et oli parasjagu apteegis. Möödujad olid šokis, kuid üks algaja fotograaf (Robert Wiles) tegi sellest foto, mis pakub kõneainet siiani. Fotot vaadates tundub, et noor naine pikutab või poseerib autokatusel, paraku on tegu siiski elutu kehaga. Seda on nimetatud kõige ilusamaks enesetapuks ajaloos, kuigi sõnad "ilus" ja "enesetapp" samas lauses mõjuvad õõvastavalt.

Keegi ei tea, miks naine alla hüppas. Ta oli kihlatud (pidi järgmisel kuul abielluma) ning eelmisel päeval olid nad tähistanud kihlatu 24.ndat sünnipäeva. Pärast sünnipäevapidu sõitis naine rongiga tagasi enda kodulinna, ostis pileti Empire State Buildingu vaateplatvormile ning hüppas alla. Ta jättis katusele enda mantli, käekoti (mille seest leiti raha, meigikomplekt ning fotod) ning hüvastijätukirja. Kirjas seisis, et temast ei saaks iialgi head abikaasat ning et ta on samasugune, nagu tema ema.  Ta ei tahtnud, et keegi ühtki osa tema kehast näeks ning nõudis tuhastamist. Samuti ei tahtnud ta mäletusteenistust ega koosviibimist enda auks.

Kui kihlatu juhtunust kuulis, oli ta šokis, sest tema arvates oli naisel kõik korras. Arvatakse, et tegelikult põdes Evelyn depressiooni, ehk isegi mõnda vaimuhaigust (tema ema jättis vaimuhaiguse tõttu maha enda 7 last). Pere täitis Evelyni soovi ning tuhastas ta. Seega ei ole naisel hauda või hauakivi. Tänapäeval pidavat vaateplatvormil kummitama. Kummitus näitab end üksikutele naistele, vahetab nendega paar sõna ning hüppab seejärel alla. Evelyni kihlatu ei abiellunud kunagi.

* * *
Mõned aastad tagasi hüppas meie majas ka üks tüdruk rõdult alla. Ta oli 16-aastane, armus klassikaaslasesse, kes tema poole ei vaadanud ning tüdruk põdes seetõttu depressiooni ja tarvitas antidepressante. Nad elasid emaga kahekesi, seejuures küllaltki vaeselt, emal oli mitu töökohta. Ühel hommikul läks ema tööle, tütar läks rahulikult duši alla, pani selga t-särgi, neelas rahusteid, asetas tabureti rõdule ning hüppas 9.ndalt korruselt alla. Samal hommikul läksin venda äratama ja tahtsin ribikardinad eest tõmmata (nagu ma igal hommikul olin seda teinud). Miskipärast mõtlesin ümber, lasin vennal kauem magada. Kui ma oleksin ribikad eest tõmmanud, oleksin tõenäoliselt saanud pikaks ajaks trauma, sest see tüdruk lamas sel hetkel veel seal. 

Emotsionaalse toe telefon:  6558088 E-P 19.00 - 07.00

Psühholoogilise kriisiabi telefon  6314300 E-R 9.00-20.00

Friday, August 14, 2015

Mida teha, kui kõik tahavad sinu käest raha laenata?


Mul on paar sõbrannat, kes saavad üle keskmise palka, aga elavad sellegipoolest peost suhu, sageli iga kuu võlgu võttes. Ma ei heida neile midagi ette, igaüks on oma õnne sepp, aga tegelikult on asi ju valikutes. Kas süüa väljas või teha ise süüa, kas ja kui palju suitsetada, juua, šopata, taksoga sõita, mida toidukorvi pista... Paraku  nende valikud mind kaudselt ikkagi puudutavad - esiteks on tegu minu sõpradega, tahaks, et neil hästi läheks ja teiseks - minust on saanud laenuandja! Ikka ja jälle palutakse väikest laenu, sest lapsi on ju vaja toita ja minul on kindlasti veidi raha üle, sest elan ju üksi ja olen üleüldse väga kokkuhoidlik ega larista. Nad ei saa vist aru, et üksi elamine tähendab seda, et mul on ainult minu palk. Sellest peab piisama kõikide maksude tasumiseks, korteri remondiks, sisustuse ostmiseks, söögiks, jne. Muidugi ma ei saa endale laristamist lubada. Selles on neil muidugi õigus, et mul on alati natuke raha säästukontol. Mitte palju, aga üritan iga kuu veidi kõrvale panna, et saaks hambaarsti juures käia, sünnipäeva-/jõulukingitusi teha, reisida. 

Viimasel korral sain ma küll ühe sõbranna (nimetame teda siis Pipiks) peale päris pahaseks. Pipi ütles mulle, et tal on hädasti vaja 10 eurot, laps nutab näljast, aga palgapäev alles paari päeva pärast. Loomulikult viisin talle selle raha isiklikult kohale, tagasimaksmist ei soovinud. Läksime koos poodi ja mida ta ostis? Esimese asjana suitsupakk endale! Ja lapsele siis piim, kohukesed, makaronid, sai, vorst. Kui ma tema toidukorvi vaatasin, siis väga otstarbekas see valik ei tundunud. Selle raha eest oleks saanud osta selliseid toidukaupu, et 2-3 päeva muretult mööda saata, aga tema mõtles kõigest ühe söögikorra peale. Oh well. 

On ju olemas ütlus, et kui tahad sõbrast lahti saada, siis laena talle raha. Paraku Pipiga ongi nii. Ta laenab ja laenab ja laenab ja kui siis ei suuda tagasi maksta, kaob. Vahel pooleks aastaks, vahel aastaks. Siis saame jälle kokku ja kõik võlad on justkui kustutatud, algab uus laenuperiood. Kusjuures summad ei ole tõesti suured ja küllap me mõtleme samamoodi - sõpra tuleb ikka hädas aidata. Kui ma talle raha laenan, siis ma olen selleks juba valmis, et seda raha enam ei näe. Aga kas see on õige ja õiglane? Tema suhtes ja minu suhtes ja karma mõttes? Ma ei tea. Samas ei tahaks raha pärast sõbrast ka ilma jääda, oleme juba iidamast-aadamast tuttavad, koos läinud läbi tule ja vee, tema on mind aidanud enda positiivsuse ja huumorisoonega. 

Teine sõbranna (nimetagem teda siis Hipiks), vajas 20 eurot, et nädalake üle elada. Laenasin. Järgmisel päeval saime kokku ja tuli välja, et raha oli õhtuga laiaks löödud - lohutustoit, väike käik linna peal ja taksosõit koju. Aga noh, mis see minu asi on. Mina oleks küll veidi teistmoodi majandanud, kui näpud põhjas, aga eks igaüks ise teab. 

Mõlemat sõbrannat ühendab üks asi - nende suhtumine rahasse. Kui ma vaatan, kuidas nad raha hoiavad - mündid on mööda kotti laiali või erinevates taskutes pilla-palla, paberraha on margisuuruseks volditud või pallikeseks veeretatud... Jääb mulje, et nad ei tahagi raha. See jookseb lihtsalt nende eest ära.  

Mõni aeg tagasi oli Delfis artikkel selle kohta, kuidas raha ligi meelitada. Esiteks tuleks muretseda korralik rahakott (punane pidavat raha meelitama), raha peab olema sirgelt (nurgad ja kortsud silutud), kupüürid kahanevas järjekorras, et suurem saaks veel suuremaid ligi meelitada ja tšekke ei tohiks rahakotis üldse hoida. Kellel kristallidesse usku, siis rahakarbis võiks ka üks tsitriin olla :)

Saturday, August 8, 2015

Dormeo madrats - kas oma hinda väärt?


Praegu telkut vaadates hüppab igal pooltunnil Ženja Fokin ja Dormeo madratsireklaam ette. Pean tunnistama, et minulgi on see konkreetne (Dormeo iMemory Silver) madrats soetatud. Magasin umbes 7 aastat lahtikäiva diivani peal. Not good! Lõpuks oli see pehme osa niivõrd alla vajunud, et tundsin ainult rootse enda selja all. Loomulikult kannatas kõige rohkem minu uni. Ärkasin öösel mitu korda üles, et külge keerata. Olin väsinud, uimane ja selg valutas. Otsustasin enda peale halastada ja ostsin voodi. Voodisse oli muidugi vaja madratsit. 

Käisin siis kõik poed läbi, sõbranna käskis kindlasti madratsile pikali heita, enne kui ma midagi osta kavatsen. Proovisin mis ma proovisin, aga kõik madratsid tundusid kas liiga kõvad või liiga pehmed. Lõpuks leidsin Jyskist madratsi, mis tundus selline... keskmine. Ei olnud kivikõva ega sültpehme, nii et miskit vahepealset. Ostsin madratsi ära, aga paraku see ei sobinud mulle. Selg ikka valutas, uni oli katkendlik ja ma ei maganud ennast välja. Uurisin netist, mida inimesed soovitavad ja nägin, et paljud olid Dormeo madratsit kiitnud. 

Madratsi hind oli küllaltki krõbe ja ma ei olnud kindel, kas see "imemadrats" ikka lahendab minu mured. Lootust andis muidugi see, et madratsil oli kaks poolt - kõva ja pehme. Seega oleksin justkui ostnud kaks erinevat madratsit. Tänaseks olen sellel madratsil maganud umbes kaks-kolm aastat ja võin tõesti öelda, et olen sellega rahul. Kes teab, ehk on maailmas veel madratseid, mis oleks mulle sama hästi sobinud, aga ma koperdasin Dormeo otsa enne. Samas soovitan alati poes pikali visata, end külili-selili-kõhuli keerata ja tõepoolest veenduda, et madrats sobib. Hiljem on juba hilja! 

Wednesday, August 5, 2015

Rummu karjäär - vaese mehe Kreeka


Ma olen alati rääkinud, et kuni olen noor, kuni mul on tervist ja veidigi raha, siis tahan avastada maailma. Kunagi, kui olen vana, haige ja vaene, küll siis jõuan Eesti piires tiirutada. Nii ongi välja kukkunud, et Eestis on rohkelt selliseid piirkondi, kuhu ma ei ole veel jõudnud. Loomulikult ei saagi üks inimene igale poole jõuda, aga Eesti on piisavalt väike, et elu jooksul kõik 15 maakonda läbi kammida. Samas on rõõm tõdeda, et olen graafikust ees. Viimasel ajal ei isutagi enam nii väga välismaale, sest olen juba ammu tõdenud - kodus on ikka kõige parem!

Paar päeva tagasi käisin esimest korda Rummu karjääris. Seal tekkis küll selline tunne, et wow - see on ju vaese mehe Kreeka! Tegu on küll paejäätmetest tekkinud kõrgete liivamägedega, mille kõrval on karjäärijärv, aga petab ära küll! Asjale annavad vunki juurde endise vangla okastraataiad ja valvetornid. 

Tuesday, August 4, 2015

Kas sinu organismis möllab pärmseen?


Kas sind tabab sageli meeletu magusaisu? Tahad saiakesi või šokolaadi? Ehk möllab sinu kehas pärmseen? Siinkohal üks lihtne test: kui ärkad hommikul üles, siis enne kui pesed hambaid või jood vett, sülita vett täis klaasi! Nüüd jälgi sülge - kui sülg kasvatab endale jalad või vesi muutub häguseks või sülg vajub klaasi põhja, siis võib olla põhjust muretsemiseks. Candida teeb sülje raskeks ja just seepärast vajub pärmseenest tulvil sülg ka klaasi põhja. Terve sülg jääb veepinnale hõljuma! 

Candida albicans on pärmseen, mis elutseb jämesooles, kus happeline keskkond selle arvukust tasakaalus hoiab. Kui pH häirub, võib alata pärmseene kontrollimatu vohamine ning pärmseen võib edasi liikuda makku, söögitorru, suhu. Näiteks valge katt keelel võib olla märk pärmseene võimutsemisest kehas. Üheks tugevaks kandidoosi märgiks on ka peale sööki tekkiv väsimus, puhitus, gaasid, pidev vaimne hägusus, keskendumishäired,  kuivad silmad ja nahaprobleemid. 

Candida on organismis alati olemas, ta kuulub soolestiku normaalsesse mikrofloorasse. Probleem tekib siis, kui see hakkab vohama. Kui kiireid süsivesikuid (valge suhkur, valgest jahust pagaritooted, alkohol) tarbitakse liiga palju, ei saa pärmseen enam suhkrujääkide kahjutuks tegemisega hakkama ja hakkab organismi päästmiseks kiiresti  paljunema. Kui pärmseent on vähe, on inimene viiruste poolt rohkem haavatav ja ka kõikvõimalikud kiirgused, elektromagnetväljad, raskemetallid teevad liiga.  

Kui pärmseent on aga liiga palju, on kaebusi märksa rohkem. Pärmseen hakkab endale süüa nõudma: magusat, valgest nisujahust tooteid, alkoholi. Kõike, mis paneb pärmi käärima. Pärmseen saab oma toidu kätte, aga  oma paljunemise ning ainevahetuse käigus eraldab ta organismi toksiine. Tekivad tüüpilised sümptomid: alguses tugev väsimus, tööjõu langus, keskendumisprobleemid, mälu nõrkus ning seedimise häired (gaasid, kõhukinnisus, puhitus, jne).  

Candida ülekasvu piiramiseks tuleks menüüst lisaks suhkrule, pagaritoodetele ja alkoholile kõrvaldada ka seened, juust, hallitusjuust, äädikas, kuivatatud puuviljad. Kindlasti tuleks menüüd rikastada hapendatud toitudega, milles olevad kasulikud piimhappebakterid aitavad seedetraktis jälle korda majja lüüa. Piimhappebaktereid tuleks kindlasti tarbida ka antibiootikumikuuri ajal! 

Seen tuleks kontrolli alla saada dieedi ja leebete vahenditega, sest kui hakata pärmseent tugevate vahenditega (nt agressiivsed AB-d) hävitama, siis hakkab pärmseen vihaselt vastu võitlema ja veelgi rohkem vohama. Alustama peaks väikeste sammudega, et uued toitumisharjumused kinnistuksid jäädavalt. 

Pärmseene vohamise sümptomid:  

Meeleolu kõikumine, masendus, jõuetus, liigne unisus, apaatia, unetus, magamajäämise probleemid, närvilisus, ärrituvus, keskendumishäired, halb lühiajaline mälu, pidev väsimus. Kõhukinnisus või –lahtisus, ohtralt gaase, meeletu magusaisu, kõhuvalu ja -krambid (eriti paremal all), halb seedimine, kõrvetised. Soor suus, halb hingeõhk, lõhed suunurkades, rakud keelel, krooniline igemepõletik, kuiv või põletikuline kurk, ärritusköha, suu kuivamine. Ninakinnisus, pidev nohu, nina sügelus (seest või pealt), aevastamine, köha, allergiad, astma, õhupuudus, vinguv hingamine. Korduvad kõrvapõletikud, vedelike moodustumine kõrvas, sügelus, valud, nõrgenenud kuulmine. Naha sügelemine, allergianähud, ekseemid, jala- ja küüneseen, vinnid, furunklid, kõõm, naha kuivamine, psoriaas. Probleemid lähevad hullemaks pimedal aastaajal ja niisketes ning läppunud õhuga kohtades. 


Mida EI TOHI tarbida? 
Unusta suhkur, nisujahutooted, piimatooted, peekon/vorst/viiner, konservid, teravili (sai, leib, hommikuhelbed, riis, makaronid), mais, seened, herned, oad, läätsed, kartul, äädikas, ketšup, majonees, sinep, kastmed, moos, puuviljad, kohvi, tee, alkohol,  mahl, limonaad. 

Mida VÕIB tarbida? 
Kana, lammas, kalkun, veis, kala, muna, köögivili (eriti roheline), pähklid, pähklivõi, seemned (eriti kõrvitsa), kookosõli, oliiviõli, avokaado, greip, sidrun, kookos, kookospiim, ürdid, vürtsid, pipar, meresool, õunaäädikas, roheline tee, vesi. 


Coral-Club tooted, mis võiksid aidata: 


Küüslauk - üks kõige populaarsemaid külmetushaiguste profülaktika vahendeid. Stimuleerib immuunsüsteemi, suurendab antikehade tootmist, mõjub pärssivalt haigusttekitavatele bakteritele. Antibakteriaalne, seentevastane, ussnugiliste vastane toime. Võimeline takistama Helicobakter pylori paljunemist. Kasutatakse ka mao- ja kaksteistsõrmiksoole haavandite korral. Kasulik koliidi, gastriidi, ussnugiste invasiooni korral. 

Must pähkel/ Musta pähkli lehed - ussnugilisi tõrjuv, bakterivastane ja põletikuvastane toime. Aitab ussnugiliste invasiooni korral ja organismi puhastamisel. Candida perekonna pärmseente vastane toime. Toote koostises on must pähkel, koirohi, peenestatud korall, üheaastane puju (takistab parasiitide paljunemist). 

* Sipelgapuu koor - antibakteriaalse, viirustevastase ja põletikuvastase toimega. Immuunsust stimuleeriv. Muuhulgas takistab stafülokoki ja streptokoki mikroorganismide paljunemist. Tõhus gripi, herpesviiruse ning viirusinfektsiooni vastu. Pärsib erinevate seeneliikide (Candida, Trichophyton) kasvu. Pärsib parasiitide paljunemist ja arengut. luues neile ebasoodsa keskkonna.

Kui organism on väga saastunud ja ummistunud, võib läbi teha COLO-VADA puhastuskuuri. Programm kestab 14 päeva. Esimene etapp on ettevalmistus (7 päeva), teine etapp on puhastus (4 päeva), kolmas etapp on taastumine (3 päeva). Komplekt hõlmab selliseid toidulisandeid nagu Musta pähkli lehed, Cascara Sagrada, Ultimate, Lutsern, C-vitamiin, Colo-Vada mix, Digestable, jne. Programm võimaldab maksimaalselt suurendada jääkainete väljutamise tõhusust, parandada seedetrakti tööd, säilitada soolestiku kasulikku mikrofloorat, normaliseerida vitamiinide ja mineraalide tasakaalu. 

Wednesday, July 29, 2015

Kuidas ma rabas käisin


Käisin täna esimest korda elus rabas! Sõbranna tuli autoga järgi, et kõigepealt metsa seenele ja seejärel rappa jalutama minna. Olime enda arust ettenägelikud ja võtsime kaasa potsikud, et mustikaid ja seeni korjata. Ei osanud kumbki meist ette näha, et ees ootab tõeline mustikauputus ja et marjad on ploomisuurused. See on muidugi "kerge" liialdus, aga mustikad olid tõesti keskmisest suuremad ja neid oli igal pool nii palju, et korjamine läks päris kiiresti. Tegelikult ei tahtnudki ma eriti mustikaid korjata, sest olin neist maal isu täis söönud, nii korjasin väikese topsikutäie, et need siis kodus sügavkülma visata. Mina, vana seenehull, läksin metsa seenele. 


Seeni olen fännanud maast madalast. Kui me emapoolse vanaemaga seenel käisime, siis tahtsin alati sama söögikorra ajal saada praetud seeni, seejärel seenesuppi ning seenekastet keedukartuliga veel takkaotsa. Ja ikka tundsin, et võiks veel seeni süüa. Isegi seenemürgitus ei suutnud mind seentest eemale peletada. Kord läksin hoopiski isapoolse vanaemaga seenele ja ta suutis mulle sisse sööta mürgiseeni, nii et mind viidi haiglasse. Aga mis sest, järgmisel päeval õgisin seeni rõõmsalt edasi. Seekord siis neid "õigeid". Täna ei olnud kahjuks seenesaak kiita, metsas oli hästi kuiv. Leidsin kastmejagu kukeseeni ja puravikke, aga asi seegi.  


Tegelikult ei ole ma juba ammu metsas käinud. Ja ma tean, miks. Puukide pärast. Mingil hetkel olin puukidega täiesti sõjajalal. Mul õnnestus neid igalt poolt saada. Mida rohkem ma neid kartsin, seda rohkem neid sain. Sõitsime õega Riisiperre puhkama, sain puukentsefaliidi. Pidin kaks-kolm nädalat haiglas olema, võeti luuüdi selgroost ja tekkisid kerged tüsistused. Siis sõitsin Viljandisse puhkama, korjasin puukborellioosi üles. See kulges õnneks kergemini. Läksin Piritale piknikule, suutsin ka omale puugi külge pookida... Ühesõnaga hakkasin metsa vältima. Aga sellel aastal midagi muutus. Otsustasin, et ei karda neid enam. Käisin mitu korda maal, müttasin terved päevad muru peal ja käisin metsas. Paar päeva tagasi juhtusin lugema artiklit puukide kohta. Seal oli huvitav mõte - positiivselt mõtleva ja hirmuvaba inimese külge puuk ei kinnitu, sest selle inimese veri talle ei istu. Teda tõmbab ligi hirmude ja viha energia.  


Kui me rappa jõudsime, siis suutsin ainult ahhetada ja ohhetada. Milline loodus! Milline õhk! Pidin koguaeg kummardama, et värvikirevaid samblaid imetleda, meie eest laudpõranda alla pakku jooksnud sisalikupoisse piiluda või lummavaid järvekesi pildistada. Igal pool olid sinikad (mida ma ei viitsinud enam kaasa korjata, nii et noppisin neid veidi suhu) ja toorevõitu jõhvikad. Vau, vau, vau! Aitäh, Grete, et mind kaasa võtsid ja veel šašlõkiga kostitasid! 
  


Kallid inimesed, kui olete omadega rabas, minge rappa - puhastage kopse ja meeli :)