Tuesday, July 21, 2015

Sünnipäev!


Täna kukkus siis 30, aga hetkel ei morjenda mind see number üldse. Mulle on tegelikult alati sünnipäevad meeldinud. Arvan, et pean selle eest tänama enda ema, kes meie sünnipäevad alati eriliseks muutis. Hommikuti äratati sünnipäevalaps üles lauluga. Pärast laulmist puhus sünnipäevalaps tordil olevad küünlad ning soovis soovi. Lõpuks sai hakata kingitusi avama. Õhtul tulid külla külalised, siis sai veel süüa ja kingitusi. Nüüd, kus olen täiskasvanud ja elan üksi, ei laula mulle enam keegi hommikul sünnipäevalaulu, aga õhtul tuleb pere taas suure laua taha kokku ja siis sööme-joome-mängime. Kusjuures joomise all ei mõtle ma alkoholi. Väga tähtsal kohal on ka meelelahutus: mängime alati lauamänge, lahendame erinevaid mõistatusi ja võistleme viktoriinis. 

Üks meeldejäävamaid sünnipäevi minu elus oli siis, kui sain 9. Läksime õega nädalavahetuseks vanaema-vanaisa juurde Mustamäele. Mängisin sõbrannadega liivakastis ja ütlesin, et homme on minu sünnipäev. Nemad hakkasid muidugi pärima, et kas tähistan sõpradega ka. Kui nad kuulsid, et mind polegi enda sünnipäeval Mustamäel (elasin Lasnamäel), siis pakkusid nad välja, et võiks juba täna minu sünnipäeva tähistada. Mõeldud - tehtud. Nemad läksid kõiki hoovilapsi minu sünnipäevale kutsuma, mina jooksin koju koristama. Vanaema oli mul tööl, kodus oli ainult vanaisa. Tema oli selline muhe vanamees, olin kindel, et ta ei oleks väikese sünnipäevapeo vastu, aga igaks juhuks luba küsima ei hakanud. Ütlesin, et mulle tulevad mõned sõbrannad külla, et keetku ta kakaod. Õe panin tuba koristama, ise tegin võileibu. Kui uksekell aina helises ja helises ning lapsi muudkui juurde vooris, siis andsin vanaisale teada, et mul toimub väike sünnipäevapidu. Vanaisa jooksis kiiresti poodi, tõi tordi, kommi, präänikuid ning mitu pudelit limonaadi. Ega kingisaak suurem asi ei olnud: vanad raamatud, mänguasjad, pildiraamid ja kommid, aga seda sünnipäeva ei unusta ma vist kunagi. 

1 comment: