Thursday, September 17, 2015

Ajarännak "Tallinna legendid"

Tallinna vanalinna keldrites avati hiljuti omapärane ajarännak "Tallinna legendid". Käisin seda täna lõpuks kaemas ning üritan veidi muljetada. Kõigepealt tuleb see koht üles leida. See asub küll kohe Raekoja platsi küljel, Kullassepa tänaval, aga esimese hooga kõndisin sellest kohast lihtsalt mööda. Väike vihje - otsi üles Sangla kullapood, siis oledki kohal. Roni keldrisse!  


Idee autor on Sankt Peterburist pärit ärimees, kes on sellesse projekti väidetavalt investeerinud ligi miljon eurot. Nii et kui jõuate piletikassasse, siis ilmselgelt ei saa see pilet väga odav olla. Turist maksab 20 eurot, vaesele eestlasele halastati - 14 eurot. Kui piletiraha makstud, tehakse grupist soovi korral foto (foto saab lahkudes 7 euro eest ära osta) - üks häbitu peab pea ning käed häbiposti avadest läbi panema, teisele antakse kätte kirves ning ülejäänud võivad fotol lihtsalt ilusad olla. Ja siis see algab!  


Filmimine ja pildistamine on (kahjuks) keelatud, nii et üritan meenutada, mis seal üldse toimus. Kõigepealt juhatati meid esimesse ruumi, suleti meie tagant uks, kustutati lambid ning rääkima hakkas "Saatan". Saatana hääl tuli kõlaritest ja esimese hooga meenus kohe Milka šokolaadi reklaam, sest Saatanale andis hääle Egon Nuter (kes on enda hääle kinkinud ka mitmele reklaamile). Kiidan siinkohal Egon Nuterit, kes suutis enda teksti (see tuli muidugi lindilt) niivõrd ilmekalt esitada, et lust oli kuulata. See andis tõesti ajarännakule palju juurde! 

Esimeses keldris räägiti siis Oleviste kirikust ning suunati meid seejärel "trammi". Tramm ei ole kindlasti sellele õige sõna, aga juhatati meid masinasse, mis vappus ja rappus ning kuna ekraanil näidati vastavat pilti, nagu me liiguksime aina kõrgemale ja kõrgemale, siis oligi tunne, et masin lendab varsti katusest läbi. Lõpuks jäi masin seisma (olime n.ö. jõudnud Oleviste kiriku tippu) ning meid juhatati järgmisesse keldrisse. 


Seal istus "neitsi", kes kurtis enda kurba saatust, kuidas ta ühte Tallinna torni müüriti. Kõlas kõrvulukustav karje ning liikusimegi edasi. Ees ootas järgmine karussell! Samal ajal kui Saatan katkust rääkis ning Niguliste "Surmatantsu" mainis, keerutas karussell meid kord paremale, kord vasakule. Ruum oli kottpime, ainult "Surmatantsu" luukered virvendasid ning aeg-ajalt süttisid küünlad. Kuni me keerlesime ja pöörlesime, luukered välkusid ning Carmina Burana O Fortuna ja Saatan aina valjemini kõlasid, löödi meie kõrvade juures veel gongi, nii et külmavärinad mööda selgroogu jooksid. Super! 

Inkvisitsiooniteemalises ruumis olid kõik põrandad kaetud raamatulehtedega, raamatud vedelesid põrandatel ja nurkades ning keldrit valvasid 3 mehaanilist koera, kes aeg-ajalt haukusid ning "ellu ärkasid". Hirmus vanaeit pesi meie ees põrandat ja jootis koeri, kuni Saatan inkvisitsioonist jutustas. 

Kui näki juurde jõuate, võib isegi veidi märjaks saada, aga aitab nüüd sellest tasuta reklaamist küll :) 

Mis meeldis: 
*  Tore vaheldus lõbustuspargile
*  Põnevad ideed ja huvitav lähenemine
*  Kõik lood põhinevad Tallinna legendidel 

Mis ei meeldinud: 
* Pildistaine (isegi ilma välguta) on kategooriliselt keelatud  
* Näitlejad ei valda eesti keelt. Ma ei saanud aru, kas nad olid venelased, lätlased või muulased, sest nende aktsent oli väga imelik. Igatahes näitlejate jutust suurt aru ei saanud. Õnneks olid neil väga lühikesed repliigid, nii et elab üle. 

No comments:

Post a Comment