Wednesday, September 23, 2015

Dokumentaalfilm "Petis" - ühe poisi kadumise lugu


Aastal 1994 läks enda kodulinnas Texases kaduma 13-aastane Nicholas. Kuna poiss oli veidi probleemne, tülitses ema ja vennaga, siis arvati alguses, et ta jooksis kodunt ära. Ta oli seda varemgi teinud, aga tuli alati järgmisel päeval tagasi. Seekord aga mitte. Samas ei olnud põhjust arvata, et ta jooksis minema, sest ta oli päeval koju helistanud ning palunud endale järgi tulla. Kuna ema magas, siis ei tahtnud Nicholase vanem (pool)vend Jason ema üles ajada ning käskis vennal ise koju tulla. Kohale ta ei jõudnud. 

3 aastat ja 4 kuud hiljem sai pere kõne Hispaaniast, et nende poeg on üles leitud. Õde lendas Texasest kohale, kallistas enda kadunud venda ning tõi ta tagasi koju. Neli kuud elati õndsas teadmises, et kadunud poeg on tagasi tulnud, kuid see ei olnud tegelikult Nicholas. See oli hoopiski 23-aastane Interpoli poolt tagaotsitav kurjategija, pealegi hispaania-alžeeria juurtega. 

Loe edasi: 

Lahti rullus täiesti uskumatu lugu: Frédéric Bourdin sattus politseijaoskonda, valetas, et ta on ameeriklane, kes jooksis kodunt ära ning soovib nüüd pere juurde tagasi minna. Samas ei olnud tal ühtegi nime neile anda ning palus aega hommikuni. Kõik jäid uskuma, et tegu on umbes 16-aastase noormehega, sest tema kehaehitus oli õbluke ning ta kandis noorte riideid. Teda hoiti alguses jaoskonnas ning viidi seejärel lastekodusse. Ta tegi öösel ohtralt kõnesid Ameerika politseijaoskonda (esinedes politseinikuna) ning ütles, et nad on leidnud poisi, kes on mõned aastad tagasi Ameerikas röövitud. Tegelikult vajas ta kiiresti mingi kadunud inimese nime, et see endale külge pookida. 

Talle saadeti faksiga must-valge foto ühest kadunud poisist - Nicholas Barclay´st ning Frédéric haaras sellest õlekõrrest kinni ning röövis poisi identiteedi. Ta helistas perele ("politseinikuna") ning andis teada, et nende poeg on Hispaanias üles leitud, aga ta on äärmiselt traumeeritud, ei räägi palju ning teda hoiti kõik need aastad seksiorjuses. Õde hakkas asju ajama, et kadunud vend koju tuua. 

Mure seisnes selles, et kui Frédéric sai kätte värvifoto kadunud poisist, tuli välja, et too oli blond ja siniste silmadega, aga Frédéricil olid pruunid silmad ja süsimustad juuksed. Õde oli tema poole teel ja tal ei olnud enam tagasiteed: õde pidi uskuma jääma, et too on tema vend. Frédéric värvis enda juuksed blondiks, lasi lastekoduasukal endale tätokad teha (Nickil olid erinevatesse kohtadesse tätoveeritud tähed T, J, L, N), tõmbas pähe nokamütsi, sidus kaela salli ning tõmbas kätte kindad. Kui õde kohale jõudis, tunnistas ta petise enda vennaks. Enne kui nad koju lennata said, tuli läbida bürokraatia kadalipp. Frédéricile näidati perekonnafotosid ning too pidi ütlema, kes need talle on. Frédéric pani kõik täppi. Kuidas? Sest õde oli talle neid omavahel olles jõudnud näidata ning loetles kõigi nimed ette. "See on meie ema Beverly, see on sinu vend Jason, see on minu mees Bryan!" Kohtunik jäi uskuma ning Frédéric lendaski Ameerikasse. 

Terve suguvõsa võttis noormehe avasüli vastu. Ta oli küll nende nelja aastaga muutunud, aga kes ei oleks? Eriti pärast selliseid läbielamisi. Teda olevat teiste lastega mingis ruumis hoitud, nädalas mitu korda vägistatud, luid puruks pekstud, silma mingit lahust valatud, et silmavärvi muuta, putukatega toidetud, tal ei lubatud inglise keelt rääkida, nii et nüüd oli kohutav aktsent juures. Ta läks kooli ning elas normaalse teismelise elu. 

Lugu hakkas mõranema, kui seda ei jäänud uskuma üks detektiiv ja lastehaigla psühholoog. Viimane juhtis tähelepanu sellele, et kui laps on esimesed 13 eluaastat elanud inglise keelt kõnelevas peres, siis ei ole taoline aktsent lihtsalt võimalik! See reedab, et inimene on sündinud teist keelt kõnelevas peres. Pealegi pidi poiss blond olema, aga habemevari oli tumemust. Pere keeldus uskumast, et tegu on petisega ning lõpuks oli nii politsei, FBI, saatkond kui ka üldsus kindel, et tegu oli petisega, aga tekkis küsimus - miks pere seda ei näinud? Kas nad tahtsid uskuda, et see on Nicholas või oli neil vaja ükskõik kes Nicholase asemele koju tuua, et ei selguks tõde, et nad olid ise poisi mõrvanud? 

Frédéric Bourdin - petis

Dokkaader "Petis" (The Imposter, inglise 2012). 

No comments:

Post a Comment