Monday, March 28, 2016

Muljeid Saksamaa reisilt (Lübeck ja Berliin)

Reisid 2007-2013 ehk 1.osa reisipäevikust asub SIIN (Egiptus, Hispaania, Horvaatia, Korfu, Kreeta, Küpros, Türgi, Veneetsia).

Kui tavaliselt olen reisinud kuskile soojale maale, siis seekord võtsin ette elu esimese bussireisi. Olen kuulnud igasuguseid õudukaid bussis loksumisest, turses jalgadest ja lõputuna näivast Poolast, aga asi polnud pooltki nii hull! Loomulikult on lendamine kiirem ja mugavam, aga võiksin vabalt veel mõnele bussireisile minna (ehk varsti saan Prahasse ka). Siinkohal siis väike kirjeldus, mida nägin ja kus käisin. 

L ü b e c k : 





 













Lübeckist olen tõesti vaimustuses! See linn meenutab mulle veidi Veneetsiat (kõik vaatamisväärsused asuvad siin Trave jõest ümbritsetud vanalinnas), aga eelkõige ikkagi Tallinna vanalinna. Kui meie vanalinn on ehitatud paekivist, siis Lübeckis on kasutatud punast telliskivi. Teise maailmasõja ajal pommitati viiendik linnast puruks, aga sellegipoolest on seal äärmiselt palju vaadata ja avastada: väga ilus raekoda, uhked kirikud, kitsad tänavad ja põnevad kangialused, hulganisti poode ning söögikohti. Huvitav oli ka raekoja vastas asuv martsipanimuuseum, kus esimesel korrusel on magusapood (martsipan, koogid, kommid, šokolaad), teisel korrusel väga õdus kohvik (saab süüa torti ja kooki) ning kolmandal korrusel väike muuseum (inimesesuurused martsipanist kujukesed, vanad martsipanivormid, martsipani ajalugu). 

B e r l i i n : 


Teletorni kõrguseks on 368 meetrit, külastajad lastakse umbes 203 meetri kõrgusele. Tornis on vaade 360 kraadi ning  ilusa ilma korral võib näha isegi 40 km kaugusele. Kes viitsib, võib veel veidi kõrgemale sõita - seal on siis pöörlev restoran. Et teletorni pääseda, tuleb kõigepealt läbida turvakontroll. Vaadatakse läbi koti sisu (on pikk loetelu asjadest, mis ei ole lubatud), vajadusel kombitakse läbi riided. Seejärel tuleb osta pilet ning siis ootab ees teine turvakontroll. Võetakse ära riided ja kotid, valgustatakse läbi. Lõpuks viiakse külastajad kiirliftiga üles. Vaade oli tõesti super!  




Riigipäevahoone - efektse kupliga hoones töötab Saksamaa parlament, külastada on võimalik katusel asuvat klaasist kuplit. Enne hoonesse sisenemist tuli läbida turvakontroll (üleriided ja kotid valgustatakse läbi, vajadusel kombatakse läbi riided). Kaasas pidi olema isikuttõendav dokument ning aeg tuli ette broneerida. Seejärel pääses liftiga hoone katusel asuvasse kuplisse. Audiogiid tutvustas hoonet ning aknast avanevat vaadet. Mööda spiraalina kulgevat teed jalutades jõuab lõpuks välja kupli tippu. Tagasi alla jalutades pääseb Riigipäevahoone katusele, kus saab jällegi nautida kaunist vaadet ning viimaks sõidetakse liftiga alla tagasi.   








Kes Berliini loomaaias pole käinud, see õiget loomaaeda pole näinud! Seda ei anna Tallinna loomaaiaga üldse võrrelda. Meie kahjuks. Berliini loomaaias oli igal loomal avar ruum, enda isiklik urgas (sageli grandioosne hoone!), küngas ja veekogu.  Kõige uhkem maja oli kahtlemata kaelkirjakutel - maja sees oli justkui tükike botaanikaaeda: jalutad seal palmide ja ojakese keskel, kõnnid sillalt sillale ja siis istud pingile, kuulad ojakese vulinat ja linnulaulu ning imetled kaelkirjakuid. Ega pingviinide, jaanalindude või karude "pesad" hullemad ei olnud. Sai jälgida loomade söötmist ning toimusidki ka showd. Huvitav oli ka kottpime kukkurlaste saal, kus sai uv-valguse abil jälgida öise eluviisiga loomi. 






Loomaaia territooriumil asub ka Akvaarium. See on mitmekordne hoone tuhandete akvaariumidega. Meduusid, meresiilid, merihobukesed, troopilised kalad, krabid, haid, raid, sisalikud, maod, krokodillid, konnad, putukad... You name it, they have it! 






Jah, Berliin armastab kupleid: Riigipäevahoonel on klaasist kuppel, kirikud on kupliga, loomaaias on mitmel loomal kodu kupli all ning otseloomulikult on ka nende veepark kupli all! Sellist veeparki (Tropical Islands) ei olnud ma varem tõepoolest näinud! Sinna oli toodud tükike vihmametsa, kus jooksid ringi flamingod, paabulinnud ja kilpkonnad. Kõikjal oli imiteeritud randa: veeparki oli toodud liiv, nii et lapsed ehitasid liivalosse ja täiskasvanud said peesitada lamamistoolides. Mööda liivariba edasi minnes pääses "merre" ujuma. Olid mullivannid, kosed, masseerivad joad, veetorud. Lisaraha eest oli võimalus sõita kuumaõhupalliga, mis tegi territooriumile tiiru peale. Kes soovis ööbima jääda, siis see võimalus oli (lisatasu eest) täiesti olemas: veepargis olid selleks erinevad hooned: indiapärased majad, valged puidust rannahooned, hütid ja isegi telgid kõrvalisel liivaribal, otse palmide all. Spa-poolel sai nautida iluprotseduure, massaaži, solaariumi. Kuna kuppel saab valguse õuest, siis õhtul oli kupli all kõik pime/hämar. 

No comments:

Post a Comment